Valitsus vassib maksutuludega
24.10.2008, 07:27 Äripäeva arvutuste kohaselt ähvardab
järgmise aasta riigieelarvet 8,3 miljardi krooni suurune puudujääk. Kui
valitsusliit ei hakka astuma konkreetseid samme avaliku sektori kulude
piiramiseks, siis puruneb Eestil lootus võtta euro kasutusele võimalikult
kiiresti.
Kolmapäeval kinnitas Äripäeva sellekohaseid kartusi mõnevõrra pehmemas toonis
Eesti Pank oma värskes majandusprognoosis.
Kui seni on eurole üleminekut takistanud kiire inflatsioon, siis nüüd on
uueks komistuskiviks muutumas riigieelarve puudujääk. Võib juhtuda, et juba
2009. aasta riigieelarvega ei suuda Eesti täita eurole ülemineku eelduseks
olevat 3protsendilisest Maastrichti eelarvedefitsiidi kriteeriumit.
Loe edasi Reklaam
"See oleks katastroof," ütleb Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv endine
rahandusminister Taavi Veskimägi. Ta hoiatab, et kui juba sügisel ei alustata
kulude kärpimiseks struktuursete reformide ettevalmistamisega, siis ei suuda
valitsus 2010. aasta eelarvet alla 3protsendise defitsiidiga enam kokku
panna.
Padar: ohkimine ei aita
"Täpseid arvutusi, kui suur see miinus võib tulla, ei saa keegi öelda. Võttes
aluseks viimase pooleteise kuu jooksul toimunu, on miinus tõenäoline, selles on
poliitiliselt kokku lepitud ja ohkimisest mingit kasu ei ole," ei tee ka
rahandusminister Ivari Padar eelarvedefitsiidist enam mingit saladust. See on
valitsusele valus tõdemus, sest peaminister Andrus Ansip peab tagasi võtma oma
sõnad, et tema juhitud valitsus defitsiidis eelarvet vastu ei võta.
Eelarve puudujääki maskeerivad mullid võib Keskerakonda kuuluva
majandusteadlase Heido Vitsuri sõnul jaotada kolmeks: heast, kuid alusetust
usust tulenevateks, antud olukorras lubamatust kohast võetavateks ja nendeks,
mis aritmeetilise tasakaalu saavutamiseks eelarvesse sisse kirjutatud on.
"2009. aasta eelarve kavandi tasakaal on fiktsioon. Eelarve ei ole tasakaalus
siis, kui teda nimetada tasakaalus olevaks, vaid siis, kui eelarveaastal
laekuvad tulud katavad kulusid," kritiseerib Taavi Veskimägi paberilt vastu
vaatavat raamatupidamislikku tasakaalu.
Eelarve vundament laguneb
Kõige suurem probleem on riigieelarve koostamisel aluseks võetud tuleva aasta
majanduskasvu ja inflatsiooni prognoos. "Ma ei tea ühtegi organisatsiooni ega
ühtegi riiki, kes prognoosiks tulevaks aastaks suuremat majanduskasvu kui sel
aastal," nendib Heido Vitsur.
SEB majandusanalüütik Ruta Eier prognoosib järgmiseks aastaks 2-3
protsendilist majanduslangust, Eesti Pank kolmapäeval avaldatud prognoosis 2,1
protsendilist langust, mis võib aga musta stsenaariumi korral kukkuda kuni 4
protsendini.
"Ilmselt mõjub maailmamajanduses toimuv Eesti majanduskasvule pidurdavalt,
samas võib nafta hinna langemine pidurdada inflatsiooni," märgib Nordea Panga
analüüsi osakonna juhataja Sander Klaos.
Ka SEB ootab võrreldes rahandusministeeriumiga kiiremat inflatsiooni
alanemist, pakkudes järgmiseks aastaks 5protsendilist inflatsiooni ministeeriumi
6 protsendi vastu.
Rahandusministeeriumi prognoositud 7,5protsendiline palgakasv on üks
skeptilisemaid. Eesti Pank tõmbas sellele ootusele vee peale, kirjutades
palgakasvuks ümmarguse nulli. Sellele arvamusele sekundeerib ka Klaos, kelle
hinnangul pole kasvava tööpuuduse ja ülemaailmse majanduslanguse õhkkonnas
põhjust palgakasvu oodata. See tähendab aga tuntavat auku maksulaekumistes.
Padar kaitseb end eelarve bluffimise süüdistuste eest väitega, et keegi ei
tea, mis järgmisel aastal juhtuma hakkab. "Ka Lehman Brothers tegi veel eelmisel
suvel rõõmsa näoga heina," võrdleb Padar olukorda ühe USA suurima
investeerimispanga kokku kukkumisele järgnenud liblikaefektiga.
Loe lisa tänasest Äripäeva ajalehest.