Läti lati langus Eesti krooni põhja ei tõmba
20.11.2008, 07:19 Kuuldused Eesti krooni devalveerimisest on
tugevasti liialdatud, kinnitavad kohalikud spetsialistid, vastandades end
välismaiste analüütikute mustadele sõnumitele, mis võrdsustavad Läti lati
saatuse Eesti krooni omaga.
Kuigi viimasel ajal ei möödu enam päevagi, mil Balti riikide kohal hõljuvast
devalveerimistondist välismeedias ei kirjutataks, tõrjutakse Eesti valitsus- ja
panganduskoridorides seda väidet kahe käe ning kolme argumendiga: Eesti krooni
ei ole võimalik valuutakomitee süsteemi tõttu rünnata, sellest ei võidaks ei
majandus ega ka inimesed, ning kolmandaks - erakondade jaoks oleks see
poliitiline enesetapp.
Väide, et krooni devalveerimisest saaksid kasu eksportijad, kelle tooted
muutuksid välispartneritele atraktiivsemaks, ei pea rahandusministeeriumi
makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul Eesti puhul paika.
Suurem osa tootmiseks vajalikku imporditakse välismaalt ning devalveerimise
puhul need välisvaluutas odavamaks ei muutuks. "Välisriikidega võrreldes
odavneks meie tööjõud, mis ei annaks märkimisväärset efekti, kuna väikese ja
avatud majanduse ning tööjõu vaba liikumise tingimustes oleks mõju üsna
lühiajaline," osutas Säälik.
Loe edasi Reklaam
"Praegu me küll ei näe ühtegi põhjust, miks devalveerima peaks ja me ei tööta
ka sellise stsenaariumi kallal. Kroon on meil tagatud ja devalveerimise riski ei
ole," kinnitas rahandusminister Ivari Padar.
"Kolme lugemist riigikogus ei saa teki all salaja ära teha," lükkas Padar
ümber ka võimaluse, et pahaaimamatud kodanikud D-päevast alles järgmise päeva
lehtedest loevad.
Kardetud D-sõna mainitakse kõige sagedamini Läti kontekstis ning sellega
kaasneb dogma - kui kukub Läti latt, läheb Eesti kroon kolinal järele. Eelmisel
nädalal tegi sellise avalduse Bank of America strateeg David Hauner.
"Välismaised analüütikud vaatavad kolme-nelja numbrit ja kui need ei meeldi,
kirjutavad süvenemata, mis nende numbrite taga on," märkis Alta Capital
Partnersi partner ja endine Hansapanga peadirektor Priit Põldoja. "See on
fenomenaalne pealiskaudsus."
Välisilma jaoks oleme üks väike Baltimaa kõik
Põldoja sõnul ei paista valdav osa analüütikutest kursis olevat
valuutakomitee süsteemiga ega suuda välja lugeda ka seda, et kuigi Eesti
jooksevkonto suhe SKPsse on -10%, on suur osa sellest välisettevõtete kasum
Eestis. Samuti on Eestil ELi riikidest väikseim välisvõlg - 3,5 protsenti -,
reservid aga 9-10 protsenti SKPst.
"Eks oleme välisilma jaoks üks väike Baltimaa kõik. Kui Lätis käib suurem
pauk ja toimub devalveerimine, tuleb Eesti jaoks surve sellest, et ettevõtete ja
pankade jaoks muutub laenude refinantseerimine keerulisemaks," kommenteeris
majandusteadlane Heido Vitsur.
Ta lisas, et Eesti suurim probleem on majanduse konkurentsivõime. "Kui see
püsib, võib Lätis juhtuda mis tahes," ütles ta.
"Ainuüksi optimaalse valuutapiirkonna teooriale tuginevalt ei ole Eestil
majanduspoliitiliselt võimalik lõputult jätkata Eesti krooniga sama fikseeritud
vahetuskursi juures," nentis endine rahandusminister Taavi Veskimägi.
2011 on
euro tulekuks tagumine aeg
"Meil ei ole rahanduspoliitilisi devalvatsiooni riske, meil on vähesed
majanduspoliitilised devalvatsiooni argumendid, kuid meil on aasta-aastalt
kasvavad administratiivsed riskid euroalaga liitumisel tekkivale survele kehtiva
vahetuskursi muutmiseks," märkis ta ning lisas, et kui Eesti ei suuda 2011.
aastaks euroalaga liituda, on tagumine aeg võtta eurod ametliku
paralleelvaluutana "samade õigustega" kroonide kõrval käibele.
"Või õigemini, see juhtub siis juba iseenesest, ilma igasuguste riiklike
otsusteta," ütles Veskimägi.
Eesti komistuskivid
Priit Põldoja, Alta Capital Partnersi partner ja endine Hansapanga
peadirektor
Julgen arvata, et Eesti majanduse välistasakaal on
enam-vähem saavutatud. Kaubandusbilanss on kohandumas ja välisvõlg pole juulist
suurenenud. Peamiseks eelduseks on, et Rootsi pangad ei võta siit raha välja.
Arvestades pankade enda huvi, tundub see oletus igati loogiline.
Riskifaktoreid on. Esiteks SKP kahanemine nii sel kui ka tuleval aastal
tähendab töötuse järsku kasvu, tarbimise veelgi suuremat langust ja kasvavaid
laenukahjumeid. Kindlasti satub seetõttu tugeva pinge alla riigieelarve. Teiseks
on maailmamajandus selgelt jahenemas, mis võib tekitada raskusi Eesti
eksportööridele ja lisapinget jooksevkontole.
Olulisim on, millal tulevad
Eestisse uued investeeringud. Ma praegu ei jääks sellele lootma, et välisraha
siia tuuakse. Meil endil tuleb rohkem tööd teha ja majandus taastada.
Heido Vitsur, majandusteadlane
Mureks on inflatsioon.
Kui Eesti suudab inflatsiooni peatada või isegi minna deflatsioonile, peaks
mured lahenema. Häda on selles, et Eesti tootjate kulud on kasvanud euro
tingimustes kiiresti ja kroon on viimasel ajal kallinenud näiteks Inglise naela
suhtes 20%, Poola, Tšehhi, Norra ja Rootsi valuuta suhtes umbes 10%.
Vahetuskurssi me ei kontrolli, aga inflatsioon kihutab Eestis kroonides
tehtavaid kulusid endiselt üles ja vähendab konkurentsivõimet. Palju sõltub
sellest, kui kiiresti suudame ekspordile suunatud tootmise laiendamise käima
panna. Ekspordi suurt kasvu järgmisel aastal kindlasti ei tule.
Kui SKP väheneb oodatust enam, võib eelarve puudujääk suureneda, ja kui ei
suudeta piirata riigi kulutusi, on ohus eurole üleminek.
Ivari Padar, rahandusminister
Tähtsaim on Maastrichti
kriteeriumide täitmine.Oluline on see, et me võimaliku šansi ikkagi aastal 2011
ära kasutaksime. Selle võimaluse käest laskmine oleks väga rumal.Järgmise nädala
valitsuskabineti istungil tuleme välja majandusprognoosiga, mis eeldab, et riigi
tulusid on järgmisel aastal prognoositust vähem ning tuleb juba nüüd kokku
leppida, millised kärpeid teha järgmise aasta eelarves. Eriti investeeringutega
seotud tegevuste ärajätmine peab olema kaheksa korda mõõdetud. Suurem defitsiit
selle nimel, et teha riigi investeeringuid või defitsiidi ohjeldamine selle
nimel, et saada eurotsooni - selge, et teine valik on mõistlikum.